Rootsi t\u00f6\u00f6le tulemisel on erinevaid p\u00f5hjusi, v\u00f5imalusi ning teid. K\u00e4esolev artikkel kirjeldab l\u00e4hemalt Rootsi meditsiini\u00f5pingute s\u00fcsteemi ning annab juhiseid, kuidas end Rootsis arstina registreerida.<\/p>\n
Rootsi s\u00fcsteemis on arstiteaduse p\u00f5hi\u00f5pe 5,5 aastat ning sellele j\u00e4rgneb 1,5-2 aastane AT (allm\u00e4n tj\u00e4nstg\u00f6ring)<\/em> ehk Eesti m\u00f5istes internatuur. Selle k\u00e4igus t\u00f6\u00f6tab AT-arst iseseisvalt, kuid pideva juhendamise all erinevates haigla osakondades ning perearstikeskuses. Alles internatuuri j\u00e4rel sooritatakse l\u00f5pueksam.<\/p>\n P\u00e4rast legitimeerimist ehk arsti tiitli saamist on v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6tada \u00fcldarstina ehk vikariaadina. K\u00e4tt saab proovida erinevates valdkondades ning selle kaudu leida endale s\u00fcdamel\u00e4hedane eriala, millega j\u00e4tkata residentuuris (ST ehk specialist tj\u00e4nstg\u00f6ring<\/em>)<\/p>\n M\u00f5ned arstid valivad m\u00f5nda aega t\u00f6\u00f6tada hoopis \u00fc\u00fcriarstina erinevates perearstikeskustes, kus parajasti on lisaj\u00f5udu vaja kas m\u00f5nen\u00e4dalaseks puhkuse perioodiks v\u00f5i pikemaks ajaks sellistesse perearstikeskustesse, kuhu on raske pidevat t\u00f6\u00f6j\u00f5udu leida. Rekruiteerimisega tegelevad erinevad vahendusfirmad.<\/p>\n Kuigi Eesti \u00fclikoolil\u00f5petaja saab koheselt arsti tiitli, v\u00f5ib ta huvi korral siiski astuda internatuuri. L\u00e4hiaastatel on aga Rootsis plaan internatuur \u00e4ra kaotada, ehk \u00fchtlustada hariduss\u00fcsteemi teiste Euroopa riikidega. AT tegemiseks tuleks \u00fchendust v\u00f5tta vastava maakonna (landsting<\/em>) \u00f5pperektoriga. Rootsis ei ole AT ega ST seotud \u00fclikooliga, vaid enamjaolt konkreetse t\u00f6\u00f6andja v\u00f5i maakonnaga. Vikariaadist huvitatutel on soovitatav vaadata kuulutusi L\u00e4kartidningu kaudu, kuid alati on v\u00f5imalus otse \u00fchendust v\u00f5tta konkreetse osakonnajuhatajaga konkreetses haiglas.<\/p>\n Residentuuri koha otsimiseks tuleb leida endale konkreetne haigla v\u00f5i perearstikeskus ning edasine asjajamine k\u00e4ib juba nende abil. Enamasti on residentuuri pikkus sarnane Eesti s\u00fcsteemiga, kuid on erandeid. N\u00e4iteks sisehaiguste alaerialad nagu kardioloogia, endokrinoloogia, gastroenteroloogia, pulmonoloogia jms. Nende erialade puhul tuleb sageli k\u00f5igepealt l\u00e4bi teha 5-aastane sisehaiguste residentuur ning sellele j\u00e4rgneb m\u00f5ne-aastane spetsialiseerumine. Erandiks on ka peremeditsiin, mille residentuur kestab Eestis 3 aastat, kuid Rootsis 5 aastat.<\/p>\n Kuigi residentuuri aegade pikkused on erinevad, on Eestis residentuuri l\u00e4biteinutel alates 1. juuli 2012 v\u00f5imalus taodelda Euroopa Arsti t\u00f5endit Socialstyrelseni kaudu v\u00f5i soovi korral puuduj\u00e4\u00e4nud aastate v\u00f5rra kohapeal oma residentuuri t\u00e4iendada.<\/p>\n Teadust\u00f6\u00f6st huvitatutel tuleks \u00fchendust v\u00f5tta otse \u00fclikoolidega. Sageli on \u00fclikooli kodulehel v\u00e4lja toodud teadust\u00f6\u00f6 konkurentsid, kuid huvi korral on soovitatav \u00fchendust v\u00f5tta vastutava eriala \u00f5ppej\u00f5ududega.<\/p>\n Arstiks registreerimine on Rootsis tasuta. Registreerimiseks tuleb j\u00e4rgmised dokumendid saata Socialstyrelseni (vastab Terviseametile):<\/p>\n