{"id":5097,"date":"2026-09-13T20:23:06","date_gmt":"2026-09-13T18:23:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.easr.se\/?p=5097"},"modified":"2026-09-13T21:05:15","modified_gmt":"2026-09-13T19:05:15","slug":"seltsi-suvepaevad-bornholmis-21-23-08-26","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.easr.se\/en\/seltsi-suvepaevad-bornholmis-21-23-08-26\/","title":{"rendered":"Seltsi suvep\u00e4evad Bornholmis 21-23.08.26"},"content":{"rendered":"
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Meie seiklus algas reede hommikul Ystadi sadamas, kuhu esimene seltskond kahe autoga kohale vuras. Ilm oli meiega \u2013 taevas s\u00e4ras p\u00e4ike ja meeleolu oli \u00fclev. Rootsi poolt tulles ongi Ystad kiireim v\u00e4rav Bornholmile ning laevaliini teenindas Bornholmslinjen. Sadamas hakkas silma rohkelt Taani autonumbreid, mis olid teel saarele Kopenhaageni kaudu. Meie hommikune seltskond astus hiiglasliku katamaraani pardale, mis suutis mahutada lausa 400 s\u00f5idukit. See v\u00f5imas alus viis meid vaid \u00fche tunni ja 40 minutiga \u00fcle mere otse saare s\u00fcdamesse \u2013 R\u00f8nnesse. Bornholmil elab Wikipedia andmetel k\u00fcll ligi 40 000 elanikku, kes jagunevad suuremate asulate nagu R\u00f8nne, Nex\u00f8, Aakirkeby, Hasle, Allinge-Sandvig, Svaneke ja Tejn vahel, kuid saarele j\u00f5udes tekkis kohe m\u00f5nus ja privaatne v\u00e4ikesaare tunne. Muide, neile, kes merereisi ei f\u00e4nna, on olemas ka lennu\u00fchendus.<\/p>\n

<\/p>\n

Juba kaugelt merelt tervitasid meid R\u00f8nne punased savikatused ja P\u00fcha Nikolai kiriku torn. Sadamas j\u00e4id silma hiiglaslikud elektrituulikute labad, mis ootasid oma j\u00e4rge, ning laeva t\u00fchjendamine autodest k\u00e4is imetlusv\u00e4\u00e4rse profikiirusega. Kui rattad maas, v\u00f5tsime suuna saare l\u00f5unapoolsele maanteele, hoides kurssi itta. Teel m\u00f6\u00f6dusime ka R\u00f8nne l\u00e4hedale j\u00e4\u00e4vast lennujaamast. Meie esimeseks elamuseks sai saare suurima veiniistanduse k\u00fclastus. Huvilistel avanes v\u00f5imalus 35 Taani krooni eest prooviklaasiga kohalikku toodangust mekkida ning veinipoest sai kaasa osta p\u00f5nevaid kohalikke marjaveine. Samal ajal kui meie veine avastasime, k\u00fcpses sealses suures grillahjus aeglasel tulel restorani \u00f5htune liharoog, mis l\u00f5hnas paljulubavalt. Seej\u00e4rel tegime kiire p\u00f5ike kuulsasse Dueodde randa, mis v\u00f5lus meid esimesest silmapilgust. Sealt edasi kulges tee l\u00e4bi Nex\u00f8 ja Svaneke otse p\u00f5hjarannikule, kus Allinge-Sandvigis ootas hubane majutuskoht Storl\u00f8kke Feriepark. Meie k\u00e4sutuses olid m\u00f5nusad ridaelamuboksid, kuhu mahtus lahedalt 4\u20136 inimest ning mille tegid eriti \u00f5dusaks oma k\u00f6\u00f6k ja privaatne sisehoov.<\/p>\n

<\/p>\n

\u00d5htuks olid k\u00f5ik suvep\u00e4evalised kogunenud R\u00f8nne kiidetud restorani Skafferiet. Kokku oli kohale j\u00f5udnud 20 r\u00f5\u00f5msat seltsilist koos pereliikmetega \u2013 teismeliseeas Laur kuni  soliidses eas endiselt sarmika Taavini. Toit oli maitsev, aga kahjuks v\u00f5ttis serveerimine aega ja tekitas segadust.<\/p>\n

<\/p>\n

Laup\u00e4eva hommik algas \u00fchise hommikus\u00f6\u00f6giga Storl\u00f8kke Ferieparkis. Tarmo, kes on ilmselt k\u00f5ige karastunum mees, oli vahepeal juba rannas hommikust suplust nautimas k\u00e4inud. P\u00e4evakava oli meil tihe ja p\u00f5nev, p\u00fchendatud saare suurimatele p\u00e4rlitele.<\/p>\n

<\/p>\n

Esimesena v\u00f5tsime suuna saare loodeosas asuvale maalilsele Hammerhusile<\/strong>. Need keskaegse kindluse varemed asuvad k\u00f5rgel kaljunukil ja sissep\u00e4\u00e4s sinna on k\u00f5igile tasuta. Tolle aja m\u00f5istes oli tegemist erakordselt h\u00e4sti kaitstud ja muljetavaldavalt suure kantsiga, mille m\u00fc\u00fcridelt avanesid lausa maagilised vaated saarele ja merele. Kohe Hammerhusi l\u00e4hedal ootas meid Opaalj\u00e4rv (Opals\u00f8en)<\/strong> \u2013 endine graniidikaevandus, kuhu on aastate jooksul tekkinud imekaunis tehisj\u00e4rv. Vaated olid lummavad ning julgemad meist ei j\u00e4tnud kasutamata v\u00f5imalust ujuma minna. Meie seltskonna hulljulge Erik tegi aga t\u00f5elise triki, h\u00fcpates vette umbes 10 meetri k\u00f5rguselt kaljult!<\/p>\n

<\/p>\n

Edasi viis tee meid saare p\u00f5hjaosas asuva \u00d8sterlarsi kiriku<\/strong> juurde, mis on kuulus oma unikaalse arhitektuuri poolest \u2013 tegemist on Bornholmi suurima \u00fcmarkirikuga. Kahjuks me seekord sisse ei p\u00e4\u00e4senud, sest kirikus oli parajasti k\u00e4imas romantiline pulm. T\u00fchjad k\u00f5hud sundisid edasi liikuma ja l\u00f5unas\u00f6\u00f6giks valitud Svaneke R\u00f8geri<\/strong> suitsukalarestoran oli k\u00fcmnesse tabamus. Kohti me ette broneerima ei pidanud, teenindus lendas linnutiivul ja men\u00fc\u00fc v\u00f5ttis silme eest kirjuks.<\/p>\n

<\/p>\n

P\u00e4rast kehakinnitust suundusime tagasi saare kaguosas asuvasse Dueodde randa<\/strong>. Kuigi osa meist oli seal juba eelmisel p\u00e4eval luurel k\u00e4inud, oli ilm seekord tunduvalt tuulisem. Ranna teeb eriliseks t\u00e4ielikult puutumatu loodus ja uskumatult peenike valge liivakella liiv, mis lausa krudises jalgade all. K\u00f5rreliste taimedega kaetud liivaluited t\u00f5id meile k\u00f5igile meelde L\u00e4ti ja Eesti tuttavad rannikualad. Tuult ja lainedeis trotsides viskusid vapramad merelainetesse. J\u00e4rgmiseks peatuseks oli saare s\u00fcdames asuv Ekkodalen ehk Kajaorg<\/strong>. See on 12 kilomeetrit pikk ja umbes 70 meetrit lai unikaalne org, kus heli kajab nii v\u00f5imsalt, et sellest on org omale ka nime saanud. Jalutasime m\u00f6\u00f6da piki orgu kulgevat matkarada ja nautisime tasuta looduse m\u00e4nge. P\u00e4eva l\u00f5pupoole j\u00f5udis v\u00e4iksem osa meie grupist k\u00fclastada ka Bornholmi kunstimuuseumi<\/strong>, mida nad hiljem teistelegi soojalt soovitasid. Viimaseks vaatamisv\u00e4\u00e4rsuseks j\u00e4i Helligdomsklipperne<\/strong> p\u00f5hjarannikul. See k\u00f5rge graniitkallas meenutab k\u00fcll meie P\u00f5hja-Eesti paekallast, kuid on oma dramaatiliste tornilaadsete kiviformatsioonidega veelgi v\u00f5imsam ja k\u00e4ttesaadavam ainult m\u00e4rgistatud kohtadest.<\/p>\n

<\/p>\n

Laup\u00e4eva \u00f5htus\u00f6\u00f6giks kogunesime majutuse l\u00e4hedal asuvasse Gamle Posthusi<\/strong> restorani, kus meid ootas v\u00e4ga ladus teenindus. \u00d5htu t\u00f5eliseks naelaks kujunes aga see, kui meie laulu\u00e4ssad Tarmo ja Taavi v\u00f5tsid \u00fcles viisi ja \u00e4rgitasid kogu seltskonna kaasa laulma. See nakatav energia kandus edasi ka hilis\u00f6\u00f6sse \u2013 sotsiaalsemad meist kolisid majutuskeskuse sisebasseini \u00e4\u00e4rde, kus vanu m\u00e4lestusi meenutades ja laulu jorisedes veedeti unustamatuid tunde.<\/p>\n

<\/p>\n

P\u00fchap\u00e4eva hommiku j\u00e4tsime R\u00f8nne linnaga tutvumiseks ja viimaste suveniiride ostmiseks, kuni tuli aeg seada sammud praamile, mis meid tagasi Ystadi viis. Praam oli nii viimse kohani t\u00e4is broneeritud, et m\u00f5ned meist pidid koduteed alustama alles hilis\u00f5htul.<\/p>\n

<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes oli Bornholmi k\u00fclastus igati kordal\u00e4inud ja meeldej\u00e4\u00e4v seiklus. Saare imeline loodus ja vaatamisv\u00e4\u00e4rsused pakkusid palju avastamisr\u00f5\u00f5mu, kuid selle reisi t\u00f5eliseks hingeks ja muutjaks oli meie v\u00f5rratu ja \u00fchtehoidev seltskond.<\/p>\n

Vaata ka fotosid rubriigis liikmele.<\/p>\n

<\/p>\n

<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Meie seiklus algas reede hommikul Ystadi sadamas, kuhu esimene seltskond kahe autoga kohale vuras. Ilm oli meiega \u2013 taevas s\u00e4ras p\u00e4ike ja meeleolu oli \u00fclev. Rootsi poolt tulles ongi Ystad kiireim v\u00e4rav Bornholmile ning laevaliini teenindas Bornholmslinjen. Sadamas hakkas silma rohkelt Taani autonumbreid, mis olid teel saarele Kopenhaageni kaudu. Meie hommikune seltskond astus hiiglasliku katamaraani […]<\/p>\n","protected":false},"author":17,"featured_media":5102,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[72],"class_list":["post-5097","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","tag-suvepaevad"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.easr.se\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5097","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.easr.se\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.easr.se\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.easr.se\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/17"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.easr.se\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5097"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.easr.se\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5097\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5122,"href":"https:\/\/www.easr.se\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5097\/revisions\/5122"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.easr.se\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.easr.se\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5097"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.easr.se\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5097"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.easr.se\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5097"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}