Mul oli võimalus osaleda Eesti Arstide Päevadel (EAP), mis toimusid Hilton Tallinn Park hotellis 9–10. aprillil. Hotelli konverentsikeskus sobib keskmisest suuremate konverentside korraldamiseks, kus saab läbi viia ka paralleelsessioone. Korraldajaks on Eesti Arstide Liit. EAP on koht, kus kohtab Eesti arste sõltumata erialast ja arstikutse arengufaasist. Siin kohtuvad nii üliõpilased, noored ja kogenud töötavad kolleegid kui ka pensionile läinud arstid.
Osalejaid oli ligi pool tuhat. Sai osaleda nii loengutel kui ka “Käed külge” töögruppides. Loengute teemad olid hoolikalt valitud vastavalt aktuaalsele olukorrale Eesti meditsiinis. Kahjuks polnud mul võimalik osaleda kõigil loengutel paralleelsessioonide tõttu. Toon ära huvitavamad sõnumid loengutest:
Sõjameditsiinist rääkisid Ukraina kolleegid, kirjeldades sõjaväehaigla eripärasid rindejoone läheduses. Sõnum oli selge – haiglaid tuleb rünnakute eest maksimaalselt kaitsta. Ainuke viis seda teha on maa-alused lahendused, mis on loodud juba enne pommirahet või droonirünnakuid. Ründedroonide tekitatud kehavigastused erinevad klassikalistest vigastustest, mis on tekitatud tulirelvadest või muudest ründerelvadest.
Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikeskus pakub maailmatasemel amputatsioonijärgset taastusravi. Kaotatud jäseme proteesid on niivõrd head, et kõndimine, jooksmine ja isegi ujumine on pärast proteesimist taas võimalik. Taastusravi on pikk, aga tulemuslik. Eestis tegutseb ka Eesti Kaitseväearstide Selts.
Infektsioonhaiguste plokis räägiti antibiootikumide kasutamise harjumustest ja resistentsusest. Eestis on olemas ravijuhendid tavalisemate nakkuste ravimiseks. Bakteriaalse resistentsuse vähendamiseks on oluline kasutada esmavalikuna kitsaspektrilisi antibiootikume ja eelistada lühemaid ravikuure. Märgiti, et Eestis diagnoositakse üha rohkem troopilisi nakkusi.
Eesti Arstiüliõpilaste Selts korraldas loengu meditsiinilise info kasutamisest internetis ja sotsiaalmeedias patsientide poolt. See on uus väljakutse meditsiinitöötajatele võitluses väärinfo ja kahjulike uskumustega. Arste julgustati olema sotsiaalmeedias aktiivsemad. Jagati nõuandeid erinevate platvormide tugevuste ja nõrkuste kohta ning analüüsiti tööandja ja arsti postitusi erinevatest vaatevinklitest.
Eesti Lastearstide Selts ja Eesti Naistearstide Selts korraldasid loengu lapspatsiendi autonoomiast. Räägiti vajadusest kaasata laps otsustusprotsessi nii arstlikul läbivaatusel kui ka ravivalikute tegemisel sõltumata tema küpsusastmest. Selgitustööd tuleb teha lapsele eakohaselt. Laps on justkui duaalne patsient (laps ja lapsevanem koos). Jurist Kristi Paron andis ülevaate lapspatsiendi autonoomia õiguslikest alustest. Eesti seadusandlus vajab selles osas veel lihvimist, et kaitsta paremini laste huve. Näiteks tuleks täpsustada vanusepiire, millal lapsevanem pääseb ligi alaealise terviseandmetele, kui laps on juba kaalutlusvõimeline (nt teismelises eas).
Eesti Laborimeditsiini Ühing korraldas loengusarja laboritulemuste tõlgendamisest. Referentsväärtused võivad laboriti erineda. Lisaks esineb analüüside kliiniline varieeruvus, mis sõltub konkreetsest analüüsist (nt trombtsüütide arv) – väikesed varieeruvused dünaamikas ei pruugi olla kliiniliselt olulised. Räägiti ka minimaalsest soovituslikust kordamisintervallist ehk MRI-st (minimal retesting interval). Üha populaarsemaks muutuvad POCT-testid (point-of-care testing), mille tellib ja teostab meditsiinipersonal väljaspool laborit. POCT eeliseks on vastuse kiirus, puudusteks aga kallim hind ja väiksemad analüüsimahud.
Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi juhtimisel rääkisid Töötukassa ekspertrarstid töövõime teemadel. Vähenenud töövõime põhjused varieeruvad vanuseti: noortel (16–24 a) on selleks peamiselt psüühika- ja käitumishäired, üle 55-aastastel aga lihasluukonna ja sidekoehaigused. Töövõime hindamisel vaadeldakse organismi funktsioone (impairment), tegutsemispiiranguid (limitation), keskkonnategureid, personaalseid tegureid ning osaluspiiranguid (restriction). Kasutatakse rahvusvahelist funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni (RFK), mille on välja töötanud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).
Neljpäeva õhtul toimus Eesti Tervisemuuseumis muuseumiõhtu, kus sai osaleda töögruppides, sealhulgas teadusteatris “Avalik lahkamine”. Lisaks kutsuti üles toetama tervisemuuseumi filiaali avamist Tartus Pepler 32 (Eesti Arstide Liidu maja).
Kokkuvõtteks möödus EAP uute teadmiste ammutamise, kollegiaalse õhkkonna ja intensiivse suhtluse tähe all. Oli rõõm kohata kursusekaaslasi ja kolleege. Soovitan soojalt EAP-st osa võtta!
Perearst Karl Väärt
EASR esimees
